anu-yoga
, m. [ts., cf. anu-yuñjati], (a) 'puttingoneself to', applying oneself to, (continual) application,
devotion to, Abh 797 ≠ Sadd 491,31 (giving the sense
of '(pa)suta', cf. Ud-a 11,34; 12,11); ~aṁ anuyutto
(paron., see anuyutta); ātappaṁ, padhānaṁ +
~aṁ appamādaṁ sammā-manasikāraṁ anvāya,
DN I 13,12 (Sv) = III 30,9 = 104,19 foll. = MN
III 210,10; ātappāya ~āya sātaccāya padhānāya,
DN III 238,3 (Sv) = MN I 101,13 = AN III 249,3
= IV 460,15 = V 17,26; ātappaṁ padhānaṁ
adhiṭṭhānaṁ ~o, Nidd I 59,23 (= anuyuñjanaṁ,
Nidd-a) = 377,1 (= do. Nidd-a); ~o (a)kusalānaṁ
dhammānaṁ, AN I 14,11 foll.; ~o paccavekkhaṇā
dhammānaṁ āhāro, AN V 136,25; ~aṁ abhiññāsu
kātuṁ vaṭṭati, Abhidh-av 104,8*; Vism 137,26 ( =
bhāvanā, mhṭ). — (b) question, inquiry, questioning,
examination; Abh 115; ~aṁ dassetvā, Pj I 223,8
(= 'kasmā'); Kv-a 13,17 ... 14,28; very frequent
in phrases with dadāti = (to afford an opportunity
of questioning?, hence) to pass an examination (scil.
at the end of a course of instruction): ~aṁ dātuṁ,
Vin I 171,(13)-19 (quoted Sadd 374,15); V 191,6; ~aṁ
pi no dade, Vin V 124,25*; ~o dātabbo, Vin V
194,6; ~aṁ datvā, Ja II 260,11 (niṭṭhitasippā, sippe
~); 279,11(sippaṁ niṭṭhāpetvā); III 215,24; IV 224,21;
V 458,3; VI 347,9; ācariyassa ~aṁ datvā, Ja III
415,11 (quoted Sadd 374,18; 480,6); IV 96,19; Mil 10,21;
~aṁ dammi, Mil 348,21 (cf. Trsl. II 246 n.i); — ~aṁ
sodhetvā, Sadd 374,20 (= 'anuyogaṁ datvā'); ~aṁ
sodhāpetuṁ, pt ad Sv (III) 879,16 (quoted Sadd
374,23). — Ifc v. attakilamathâ°, attaparitāpanâ°,
an-°, abhiññâ°, asubhabhāvanâ°, ātapanâ°, uda-
kôrohanâ°, upādāpaññattâ°, upekhabhāvanâ°,
kāmasukhallikâ°, kāmasukhâ°, kāyabhāvanâ°,
kilamathâ°, kesamassulocanâ°, jāgariyâ°, jūta-
pamādaṭṭhānâ°, dūteyyapahiṇagamanâ°, deva-
dūtâ°, dhammâ°, paññattâ°, padhānâ°, para-
paritāpanâ°, pariyāyabhattabhojanâ°, bhāvanâ°,
maṇdanâ°, vikaṭabhojanâ°, satipaṭṭhānabhāva-
nâ°, sikkhattayâ°, sukhallikâ°, somanassâ°. —
— °-kkhama, mfn., who can endure to be examined
or questioned; ~o (Bhagavato vādo), MN I 385,19-30
(+ vimajjanakkhama); Sv (III) 879,15; ifc. v. an-°.
anu-yoga°atthaṁ, Sv (III) 879,1-16 (= anuyogaṁ sodhāpetuṁ,
pt; cf. Sadd 480,5). — °-bhaya-bhīta, mfn., (paron.)
fearing to be questioned; Ja III 359,16 (Bhagavato
~o). — °-va(t), mfn., devoted, applying oneself; Pv-a
207,13 (pl. sabbakālaṁ ~vanto; = 'satatânuyogino').
— °-vatta, n., procedure in examining a cause (?)
(Tr: mediation, or deciding a cause); Vin V 158,12*
= 164,35* (~aṁ nisāmaya); ~aṁ dassento, Ps II
10,1; ~aṁ āropento pucchati, Mp II 228,12 (= anu-
yoge kate vattitabbavattaṁ; āropento ti kārāpento
attano pucchaṁ uddissa paṭivacanaṁ pāpento puc-
chati, Mp-ṭ).