uccā-sadda
, mfn. and subst. m. [sa. *uccaṁ-śabda; cf. uccaihisvara], 1. bhvr., making loud noises,
noisy; 2. subst., loud noise; loud voice; — 1. in stock
description of a paribbājaka assembly: . . . parisāya
. . . unnādiniyā ~āya mahā-saddāya +, D I 178,17;
M I 513,22; II 1,14 ≠ 37,17; — tena sa.adhammikā
parisā ~ā mahā-saddā hoti, A V 230,15,20,25; —
(bhikkhū) bhatt'agge pi ~ā mahā-saddā viharanti,
Vin I 44,13; (titthiyā) ~ā mahā-saddā eka-kolāhalaṁ
akaṁsu, Spk III 283,19; — A III 31,3; Mp III 236,
27; — 2. manussā ~ā mahā-saddā āyasmantaṁ . . .
anubandhiṁsu; assosi kho bhagavā ~aṁ mahā-sad-
daṁ . . . "kiṁ nu kho so, Ānanda, ~o mahā-saddo ?",
Vin II 111,29; bhikkhū . . . ~aṁ (Ee w. r. ~ā) mahā-
saddaṁ akaṁsu, Ja II 15,6; — ~aṁ mā karittha !,
Ud-a 410,25 = Spk III 46,7 (w. r. ~ā); — atidūre
ṭhito hi sace kathetu-kāmo hoti, ~ena kathetabbaṁ
hoti, Spk I 17,2.